Autorid: Meelika Sander-Sõrmus, Põllumajandus.ee • 25. aprill 2019

Eeltoodu valguses prognoosib Mapri Ehituse müügijuht Margus Väärsi, et põllumajandusehituse turu maht väheneb lähiaastatel kolmandiku võrra. Kas nii ka läheb?

Statistikameti andmeil Eesti põllumajandus kasvab tasapisi. Näiteks keskmine piimatoodang lehma kohta kasvas 2018. aastal 167 kilogrammi 9326 kilogrammini lehma kohta. Piimalehmade arv vähenes 1,4% ja ulatus 85 200-ni. Pisut kasvasid sigade arv ja munetud munade arv.

„Soodustavad tegurid on põllumajanduse arengus Eesti üldine hea majandusseis, põllumajanduse struktuur ja ettevõtete suurused. Võrreldes enamiku Lääne-Euroopa riikidega on meie piimafarmid suuremad. Eesti keskmine on ligi 150 looma versus Euroopa Liidu keskmine 50 looma ja lähinaabritel on farmis keskmiselt umbes 20 looma. Eesti põllumehed rajavad maailmas kõige kaasaegsemaid ehitisi, me ei pea neid häbenema, käiakse ju lähiriikidest meil vaatamas ja õppimas. Karjamaa, sööt, hooned ja kasutatav tehnoloogia on meil väga kaasaegsed,“ rääkis Margus Väärsi.

Ta lisas, et kindlasti on põllumajandusehituse kahanemise põhjus toetuste vähenemine ja teiselt poolt hetkel suurte investeeringute tegemine, mis vähendab rahalist võimekust teha investeeringuid lähiaastatel. Ka turu ja ilmastiku mõjust finantsvõimekusele ei saa mööda vaadata: oli piimakriis, nüüd on teraviljas olnud kehvemad aastad.

„Tundub, et teraviljakomplekside ehitusbuum hakkab läbi saama, enamik suuri põllumajandusettevõtteid on juba investeeringud nendesse teinud. Farmihooned on samuti paljudel olemas ja nüüd hakatakse kaasnevaid tegevusi kaasajastama: töökojad, varjualused, muud abihooned. Kui vaadata meie ettevõtete arengut, siis suuremad põllumajandusettevõtted kasvavad suuremaks ja tugevamaks ning suudavad enda rahavoost investeerida. Väiksemad peavad leidma nišitegevused,“ sõnas Väärsi. „Investeerimisvõimekusele saame aga vaadata ka teise nurga alt: kakskümmend aastat on maad ostetud kokku, nüüd hakkavad maa ostmised läbi saama ning maa ostmisele kuluv raha peaks hakkama alles jääma ja suundume ehitistesse investeerimisse.“

Mapri Ehituse müügijuhi Margus Väärsi sõnul kaovad eeldatavalt suuremad ehitustega seotud investeeringutoetused üldse. „Riiklike toetuste puudumine ei oleks sisuliselt probleem, kui ka muu Euroopa toetusi ei saaks, aga nad saavad oluliselt rohkem,“ rõhutas ta.

„Ma olen seisukohal, et põllumajandusehitus on igavene nagu elamuehitus. Siin muutuvad tellijate soovid ja tehnoloogia uueneb. Sada aastat tagasi tahtis iga inimene oma majas elada, 30 aastata tagasi korteris, täna tahetakse jälle oma majas elada.“

Mis mahus siis ja mida ehitada? „Oleme aastatega põllumeestele rääkinud, millises mahus on mõistlik ehitada. Et kui tahad 500 lehma pidada, kuidas see tegelikult oleks võimalik. Kogemus põlumajandusehituses ütleb, et enne investeeringute tegemist tuleks põllumehel analüüsida oma investeerimisvõimekust ja edasist suutlikkust seda investeeringut elus hoida. Rappa viib mõtteviis, et ehitan hoone valmis ja kõik ongi väga hästi. Sinna peab olema ka vilja või loomi panna, pelgalt suure lauda ehitamisega ei tõsta toodangut,“ soovitas Väärsi.